Ülevaade Eesti ettevõtlusvormidest
2024 aasta septembri alguse seisuga on Eestis registreeritud 347 283 juriidilist isikut. Nende hulka kuuluvad nii äriühingud, mittetulundusühingud, korteriühistud, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ka paljud muud juriidilised isikud, kellel on erinevad õiguslikud vormid. Äriühingud eristuvad teistest juriidilistest isikutest eelkõige selle poolest, et nende eesmärk on pakkuda tooteid või teenuseid ning teenida ettevõtlusest kasumit. Kasumi teenimine võimaldab ettevõttel kasvada, investeerida uutesse võimalustesse, tasuda töötajatele palka ning jagada kasumit omanike või aktsionäride vahel.
Kõige levinumad ettevõtlusvormid Eestis on osaühing (OÜ), füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) ja aktsiaselts (AS). Lisaks on olemas täisühingud (TÜ), usaldusühingud (UÜ) ja tulundusühistud (TÜ).
Erinevate ettevõtlusvormide eripärad
Ettevõtlusvormid erinevad üksteisest peamiselt osakapitali nõuete, osanike vastutuse, juhtimisstruktuuri, otsustusprotsessi, esindusõiguse ja auditeerimise nõuete poolest.
Osaühing (OÜ)
Näiteks osaühingu puhul puudub kohustuslik algkapital, ja minimaalne asutajate arv on üks. Osaniku varaline vastutus on piiratud, mis tähendab, et osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Kui osakapitali sissemakset ei ole tehtud, vastutab osanik osaühingu ees oma tasumata sissemakse ulatuses. Kuigi osakapitali suurus võib olla vaid 1 sent, peab osanik arvestama, et pankrotiolukorras võib tegelik varaline vastutus olla suurem.
Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
FIE on lihtsaim ettevõtlusvorm, kus ettevõtja ja ettevõtte vara ei ole juriidiliselt eraldatud. See tähendab, et FIE vastutab oma ettevõtte kohustuste eest isikliku varaga. Samuti ei ole FIE-l eraldi osakapitali nõuet, kuid ettevõtja peab arvestama, et kogu äririsk langeb talle endale.
Aktsiaselts (AS)
Aktsiaselts on ettevõtlusvorm, kus osakapital on jaotatud aktsiateks. Aktsionärid vastutavad ettevõtte kohustuste eest ainult oma sissemakstud kapitali ulatuses. AS-i puhul on minimaalne osakapital 25 000 eurot. See vorm sobib suurematele ettevõtetele, kellel on plaanis kaasata investoreid või minna börsile.
Mittetulundusühing (MTÜ)
MTÜ on juriidiline isik, mille eesmärk ei ole tulu teenimine, vaid ühiskondliku, sotsiaalse, kultuurilise või muu avaliku hüve pakkumine. MTÜ-de tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, mitte kasumi jagamiseks liikmete vahel.
Huvi korral loe ettevõtlusvormide kohta edasi aadressilt: https://www.eesti.ee/eraisik/et/artikkel/ettevotlus/ettevotte-loomine/ettevotlusvormide-vordlus
Ettevõtlusvormi mõju finantseerimisele
Kuigi ettevõtte alustamiseks piisab ühest sendist, peab ettevõtja arvestama, et laenu taotlemisel ei pruugi olematu osakapitaliga ettevõtet ükski finantseerija jutule võtta. Ettevõtte juhatus peab tagama, et omakapital vastab nõuetele, mis tähendab, et see peab moodustama vähemalt poole osakapitalist igal ajahetkel. Kui ettevõtte osakapital on minimaalne, võib isegi väike jooksev kahjum välistada laenu saamise võimaluse.
Ka täiesti alustavatel ettevõtetel on võimalik laenu saada. Näiteks HyBa BUSINESS arveldukrediit on käibevahendite krediidilimiit, mis on suunatud igas vanuses väike- ning keskmise suurusega ettevõtetele, kelle eesmärk on kasumit teenida. Laenu saavad taotleda osaühingud, täisühingud, usaldusühingud, tulundusühistud ja väiksemad aktsiaseltsid. Füüsilisest isikust ettevõtjast taotleja puhul peab ühing olema tegutsenud vähemalt 12 kuud. Mittetulundusühingutega – nagu nimi ütleb – ei ole eesmärk tulu teenida, seetõttu ei saa nad paraku HyBa BUSINESS arvelduskrediidi ega ärilaenu lepingut sõlmida.
